Kormoranid (2010) ehk nahkpüksid, jne…
Posted By Xipe on April 15, 2012
Eesti oma Hollywoodi rokk-komöödia on nüüd ära tehtud. Ei tehtud väga hea. Esialgu reklaamiti nagu pseudodokk selles stiilis nagu Borat, ainult muusikutega, või vähemalt nagu Jan Uuspõld läheb Tartusse, aga ei ole ja on hoopis mängufilm, kuhu on sisse pistetud igale poole Tanel Padar või Anu Saagim. No ei saa ikka korralikku Hollywoodi komöödiat kui sa üritad ära tsuktsida selliseid Hollywoodi stsenaariumikirjutamise põhimõtteid, nagu “vaataja peab huvi tundma selle vastu, mis tegelasest saab” ja veel mõned head põhimõtted. Hollywoodi stsenaariumikirjutamise suur guru Blake Snyder, kes kirjutas Sylvester Stallone’i filmi “Seis või mu ema tulistab!” ja on sellele vaatamata hollywoodis suur stsenaariumikirjutamiseguru (kui selline tutuvstus ei ärata usaldust, siis mis veel), kirjutab selgelt oma raamatus “Save the Cat!”:
punkt 1: las peategelane päästab alguses näiteks kassi, et vaatajaid huvitaks, mis tast edasi saab (“Lohetätoveeringuga tüdruku” stsenarist luges liiga punkt-punktilt seda raamatut, nii täpselt ei ole vaja, aga ikkagi kasulik on kui see peategelane ei ole, noh, nagu Guido Kangur siin filmis.
punkt 2: tegelasi ähvardav oht ei tohi olla nagu jääliustik, mis vajub neile peale või näiteks vanadus, mis tuleb peale enne kui nad kuulsaks saavad. Jah, mäletate õigesti, siin filmis oli see oht vanadus.
punkt 3: Peategelased peavad ise ka mingit rolli mängima selles, et nad lõpuks kuulsaks saavad, mitte, et selle kõrtsi, kus nad joomas käivad, baarmän, saadab nende cd-plaadi raadiosse. Veidike tähelepanuta jäi ka asjaolu, et ühtegi mr. Miyagit ei olnud filmi pandud, kes neile wax-on-wax-off meetodiga pillimängimise selgeks oleks õpetanud, et see ei oleks juhtunud liiga lambist järsku kuulsaks saamise järel korraldatud kontserdil järsku samal ajal kui nende naised nende juurde järsku tagasi tulid. (Järskute vahele mõnda kohta võite panna sõna “lambist” lugemise hõlbustamise huvides)
Iseenesest kõik need punktid on täiesti mööda vaadatavad (vanadus on suurim oht, ei ole mingit tegelase arendamise jama, jne) kui sa ei püüa teha Hollywoodi rokk-komöödiat, vaid teed midagi muud. Jäägem siiski žanriliste direktiivide juurde. See on imal Hollywoodi rokk-komöödia, kui see suund on võetud, siis on halb juba kõhklema hakata ja mõtlema, kas sa tahad teha sotsiaalset draamat elu ettearvamatusest või eksperimentaalset uuringut narratiivistruktuuride võimalikest alternatiividest kaasaegses meelelahutuslikus filmis.
Kui sa teed holliwoodi rokk-komöödiat, siis sa pead arvestama, et sa teenid leiba valdkonnas, kus sul tuleb autoriteedina võtta meest, kes kirjutas stsenaariumi Stallone filmile “Seis või mu ema tulistab!” ja sul tuleb seda ka tõsiselt võtta. Sest inimesed võivad sult küsida, “aga miks su võltslõpp oli negatiivne, antitees ei omanud mingit mõju sünteesile ja esimese vaatuse debati osa on täiesti puudu?”
5/10
