Õhtu lollikastiga – televiisor ja hariduse eri
Posted By Xipe on September 1, 2010
Vabariigi kodanikud, Presidendi kõne, AK ja Seksi õppetunnid
Lisades eelpool nimetatutele veel Van Damme filmi, mida TV3 näitas, siis oli ilmselegelt äärmiselt hariv õhtu televiisoriga. No olgu, hariv ei olnud, lollusteküllane, aga kindlasti intrigeeriv. Peamine pärl oli sekskasvatuse saade päris õhtul, kus meestes pettunud feminist jooksis mööda koole ringi, püüdis lastele ajupesu teha ja 70-ndate feminismi taaselustada.
Sellest võib hiljem pikemalt rääkida, aga esialgu oli õhtu isegi intelligentne. Mingi piirini oli. Saates Vabariigi kodanikud räägiti koolidest. Kõige intelligentsem näis üks vanem mees, kes oli enamuse ajast vait.
No saatejuht pidigi lolle küsimusi esitama ja tema vabandab välja.
Ülejäänud rääkisid aga ajuti mõistlikku juttu, kuid mingil hetkel tuli ikka piir ette. Reaalharidus on nende vaeste inimeste mõttetegevust ikka liiga ära sandistanud. Mõte justkui jooksis, aga siis teatud hetkel rääkijad mingeid loogilisi seoseid luua ei osanud, olid ühed skaalad ja statistikad, aga mingit edasiarengu vaimu ei olnud muud kui, et liigutaks õige neid skaalasid ühele või teisele poole.
Palju edu. Nii te need eestlased intelligentseks saategi.
Peamine teema oli vist, et kui palju lastele peale sundida ja kui palju mitte. Nad tahtsid kätte saada ikka selle mõnusa keskkoha, kus nad sunnivad lapsi täiesti õigel määral – kõigil on rõõmukilk silmades kui nad kooli lähevad, teineteise tatikuulidega loopimist ei ole ja kõik saavad hiljem ilusasti Oxfordi sisse.
Oxfordi ülikool
Tõsi küll. Nad rääkisid ka sellest veidi uuenduslikumast süsteemist, kus lapsed peavad ainult kooli kohale tulema ja kool on erinevaid põnevaid võimalusi täis maja, kus on ka asjatundjad, kes midagi seletada oskavad. Aga no ega sellest midagi ei tule, kui kõik õpetajad on haridussüsteemi poolt ajupestud, nagu nad praegu on – arvavad endiselt, et nad teavad midagi, mida nad peavad igal juhul enne 9-ndat eluaastat lastele selgeks tegema. Nad muretsevad, kuidas Mäeküla piimamees lastele meeldima panna, sest on veendunud, et see tuleb igal juhul millalgi läbi lugeda, sest see on nii märkimisväärselt mitmekülgne ja hariv raamat. No kust see va õpetaja, vanem mammi, kellele nõukaajal joonlauaga haridus persest pähe taoti, teab, kuidas elu käib. Tavaliselt see mammi teab ainult, kuidas tema ajal käis ja kuidas peaks nüüd ka käima.
Keegi justkui ühegi eriti kõrgelennulise mõtte peale saates ei tulnud küll. No ma annan siis ühe mõtlemise suuna, milleni kellegi nende arutlus ei küündinud. Mis oleks näiteks kui kool on koht, kuhu on kokku aetud tohhuijaalt erinevaid huvitavaid asju ja juures on mingid haritud inimesed, kes oskavad neist põnevatest asjadest edasi rääkida KUI lapsed tahavad. See KUI küsimus on ikka eesti haridusinimestel ilmselgelt piir, millest nad kaugemale mõelda ei suuda. Kui laps ei taha teada, siis ehitagu legoklotsidest losse ja lõhkugu teiste ehitatud losse edasi. Mingil hetkel ühel tuleb ikka tahtmine ehitada legoklotsidest selline loss, mida teine nii lihtsalt ära lõhkuda ei saa. Siis õpetaja saab öelda, et näe, niimoodi saad ehitada ja annab näiteks tugevama materjali või liimi, millega see kokku panna. Siis õpetab ta oma lossi kaitsma. Annab jõnglasele kerge enesekaitse või maadluse trenni.
Tatikatele veidi taekwondod
Selline erinevate võimalustega kool. Tänapäeval on ju väidetavalt kõik eluvaldkonnad teaduse poolt kuhugi maale uuritud. No panna siis see küsimus praktilise katse alla. Lasta lastel teha, mida iganes nad teevad, ise vaatad, mida nad teevad, kas nad saavad ise hakkama või on mõnes küsimuses abi tarvis.
Sellises klassis peaks kindlasti olema näiteks laud õlle ja suitsudega. Kui laps vaatab, et ohhoo, suitsud, siis ütled, et näe, teinekord inimestele meeldib suitsuga oma närve rahustada. Ainult, et suitsetamine teeb kurgu valusaks, sittab maitsemeele ja muudab nad pikapeale närvihaigeteks. Seepeale näita illustratsiooniks veel videot või pilti mingist eriti margist suitsetajast ja räägi mõnest tuttavast, kes hakkas suitsetamise tõttu verd köhima. Lõppu küsid, kas laps tahab ka proovida. Kui keegi laps isegi mingi hulga suitse ära proovib, siis aja ta teistest eemale suitsuruumi, et ta võib seal suitsetada, et ta teisi ei segaks. Laps saab kohe noorest peast hea ettekujutluse, mis asi see suitsetamine on. Samal ajal kui suitsumees on kambast eraldatud, näitad teistele relvade makette või näiteks mudeltanke, mida saab käepärastest vahenditest ehitada, ehk õpetad nad ka lihtsamate programmidega ise arvutimänge disainima.
Kuskile paned välja ka pornoajakirjad. Esialgu vaevalt, et palju lugejaid tuleb, kuid kui keegi laps huvi tunneb, siis õpetaja võib seletada – räägib näiteks pornonäitleja elust, tuntumatest pornofilmidest.
Väga hea süsteem oleks. Selline, mis nõuaks isegi sellist imelikku nähtust, nagu seda on hea ja mitmekülgselt haritud õpetaja. Ega selline asi ei toimi kui vanal tahmal on selge pilt, milline kuulekas laps peab kasvama, mida ta teha tohib ja mida ta teha ei tohi. Kui oled veenev ja hea õpetaja, küll siis see laps su arvamust kuulda võtab. Otsustama peab ikka jõnglane ise. Kärkiva ja end paremaks pidava vanamoodsa mammi jutu järgi aga ega keegi oma elu seadma ei hakka.
Sellele arutlussaatele järgnes ka kohe Vabariigi Presidendi kõne. Üllatus-üllatus, samal teemal – rääkis kooli algusest. Presidendi kõne ei säranud eriti arukate mõtetega. Jõnglase seisukohalt vaadates oli ta kindlasti pigem tõre ja kamandav vanamees. Lennart Meri oli ikka parem. Oleks kindlasti mõne nalja vahele visanud ja mingil määral mõistnud ka õpetamis- ja õppimisprotsessi, kuid kes iganes Ilvese kõne kirjutas, jättis mulje, et eks ta on sellest valdkonnast kauge. Ilvese haridus on psühholoogias, kuid kõnest küll muljet ei jää, et ta õppeprotsesside psühholoogilisest poolest aru saaks. Alguses rääkis ta sisseharjunud korras sellest kuidas eestlastel on eestikeelne haridus tulnud välja võidelda ja edasise jutu mõte oli vist sundida inimesi rohkem reaalaineid õppima ja muuta reaalained kohustuslikumaks kõigile, sest reaalained on õige hariduse selgroog.
Edasi tuli AK. Kurikamõrvar saadi kätte ja rõhutati seda, et talle meeldis üks narkootikumidest laulev räppar. Tuuseldati küll ta mingi sotsiaalvõrgustiku kontol ringi ja hiljem räägiti ärimeeste manifestist, aga AK koos Van Damme filmiga läheb eileõhtusest teleteemast kõrvale.
Järgmine huvitav asi oli hoopis see Rumal saade seksuaalkasvatusest. See on vist saatesari, mistõttu igaüks saab soovi korral ise selle mammi sebimist ja pooletoobist teadust järgmisel nädalal vaadata. Kanal on Kanal 11. Mingi huvitav projekt oli neil tehtud. Naine tahtis vist üldse seitsmekümnendatesse tagasi, sest ta propageeris tisside lössi vajumist ja suurt puhmas karvakasvu.
Põhimõtteliselt võeti näiteks kamp varateismelisi poisse ja tüdrukuid ning näidati neile erinevaid tissipilte. Üks pilt oli prinkide pornonäitleja tissidega ja ülejäänud olid ära vajunud, ebasümmeetrilised ja lössis – arvatavasti suures osas umbes 40-aastaste naiste omad. Seejärel küsiti, millised on ilusamad. Üllatus – nii poisid kui tüdrukud valisid pringid tissid. Saatejuht avaldas seejärel suure saladuse – need ühed on opereeritud tissid ja ülejäänud on ehtsad. Ürituse mõte, nagu siis selgus, oli näidata noortele, millised on päris tissid. Ehk siis päristissid ei ole umbes 20-aastase opereeritud naise tissid, vaid 40-aastase enda välimuse eest mitte hoolitseva naise tissid. Päristissid ei ole sümmeetrilised ütles see naine.
Sellel testil oli mingi mõte. Kindlasti oli. Öelda, et nende laste emade tissid on sellised, nagu õiged tissid olema peaks? Et nad peaksid enda omad ka kõik lössi laskma? Õiged tissid ei ole mitte sümmeetria ja korrapära – õiged tissid on sürrealism, abstraktsionism ja kubism?
Kubism
Mõni lihtsam saatejuht oleks läinud seda teed, et rääkida iluoppide ohtudest või võltstisside puudusest, kuid sellel naisel oli midagi korrapära ja sümmeetria vastu.
Sama test viidi läbi tutipiltidega. Põhimõtteliselt oli teema sama – noortele lükatakse ette rida sünnitusi üle elanud, muidu käest ära lastud ja puhmasse kasvanud vagiinat ja öeldakse, et need on õiged.
Jah, me oleme kursis, et enda eest mitte eriti hoolitsevatel naistel võivad jah selliseks muutuda. Või mis selle asja mõte oli.
Seejärel sõitis proua Richardson ringi spetsiaalse pornovastase bussiga, jagas lendlehti ja uuris, miks üheski müüdavas arvutis pornofilter automaatselt aktiveeritud pole.
Kummaline kummaline tädi ja imelik saade. See pidi olema mingi arusaamatu briti huumor. Või oli neil ikka mingi Ameerika rahastus taga.
See oli vist viimane saade. Või see lõi lihtsalt pildi tasku ja edasist ei mäleta.
Igatahes Anna Richardsoni seksisaatele paneme hinde ka: 4/10
