Arvustus: Shotimaa viimane kuningas

February 18th, 2007 autor: ivar

..on film Uganda endisest presidendist Idi Aminist, kes armastas kutsuda end tiitliga Kõikide Maapealsete Loomade ja Merekalade Valitseja ja Briti Impeeriumi Alistaja Aafrikas yldse ja Ugandas eriti. Mehest, kes lasi end tassida kandetoolil, mida vedasid valged ärimehed (Noh, säärase ajaloolise õigluse kehtestamise vastu mul tegelikult midagi ei ole) ja kes saatis Inglise kuningannale Elizabeth II-le kirja (Ta saatis neid kirju yldse päris palju), milles ta kutsus teda Ugandasse, “kui ta tahab kohtuda tõelise mehega.”

Tema rezhiimi julgeolekupolitsei, mille põhiline ylesanne oli võistlevate hõimude mahanottimine, kandis nime Riiklik Teadusuuringute Byroo. See oli ka effektiivne lisarahaallikas riigikassasse, kuna iga tapetu sugulastele pakuti võimalus laip 150 dollari eest välja osta. Kui Byroo ymberkaudsed elanikud hakkasid kurtma lakkamatu kuulipildujatärina yle, mis territooriumilt kostus, pani Amin vange suurte sepavasaratega yksteist ise surnuks peksma.

Filmi tegevus toimub 1970ndate alguses, kui äsja ylikooli lõpetanud noor arst dr Nicholas Garrigan (James McAvoy), otsustab, et ta ei taha kogu oma elu Shotimaal kylaarstina töötada, vaid läheb parem maailma seiklema. Lambist (tegelikult gloobusest) otsustab ta sõita Ugandasse, kus ta kohtab äsja võimule tõusnus kindralit Idi Amini (Forest Whitaker), kellega ta tutvub ja kelle tegemistesse ta end peatselt väga põhjalikult sisse mässib.
Filmi sisust ma rohkem ei räägi, et seda filmiarvustust mitte spoileriks muuta, ytlen vaid, et ajaloolisest seisukohast on filmi tegevus, mis puudutab peaosalist dr Garrigani, fiktsioon, aga kõik muu - film tiirleb siiski president Amini ymber - on kas ajalugu või sellele väga lähedane substants.

Seda filmi kinos (või arvutis või mõne aasta pärast telekas) vaadates on oluline meeles pidada yhte asja Idi Amini kohta - see vend oligi päriselt selline. Selles mõttes on see õnnestunud film. Publikuenamikule, kes enne filmi vaatamist Idi Aminist ilmselt kuulnudki polnud, andis see film päris hea ettekujutuse, milline see tegelane oli. Lisaks sellele andis see ka kindlasti mitu head kõhukrampi, mille tekkimist reetvaid helisignaale (”Hahaha! Mine vittu!”), kostus saalist päris palju. Selles mõttes on irooniline, kuidas kellegi (Ugandalaste) õnnetus on kellegi teise õnn ja pakub meile, kinovaatajatele, palju nalja.
Kõige selle põhjal julgen ma soovitada seda filmi kõigile, kellele meeldib kas vaadata midagi ajalooliselt huvitavat, verist, naljakat või absurdset.
Filmi ei soovita ma vaadata inimestele, kellele meeldib näha ilusaid lõppe, tegelasi, kes yritavad teistele head teha ja muid positiivseid ning traditsioonilisi moraale. Inimestele, kes vägivalda ei salli, ei saa seda filmi samuti soovitada. Ma kujutan ette, et selle filmi publikum võiks langeda mingil määral päris eduakalt yhte Braindeadi ja mõnede muude mustahuumori-absurdi-õudukatega(V.a. see osa, kes loobub filmi vaatamisest peale esimese kõrva ära söömist). See pole kyll nii absurdne, aga nagu ma varemgi ytlesin - katsuge endale filmi vadaates paar korda meelde tuletada, et see jobu oli tõesti päriselt olemas.

Veel paar fakti Idi Aminist:
1972 aasta Septembris pyhendas ajakiri Sun temale terve lehekyljepikkuse artikli, mis kooses suurelt sõnadest “HE`S NUTS.”
Idi Amini yks mõtteterasid on: “Mina söön nad enne ära, kui nemad mind.”

Fakt Whitakeri(Idi Amini osatäitja) kohta:
Veel pool aastat peale filmimise lõppu ei suutnud ta vabaneda Uganda aktsiendist, mille ta endale kylge harjutas (Ta õppis ka Suahiili keelt, ning elas Idi Amini rolli sisse vaadates rohkelt dokumentaalset filmimaterjali ja kohtudes Amini tundnud isikutega “Amin is all I did and thought for five months. I’d go to sleep and be dreaming like Idi Amin.”).

Filmi taktikalis-tehnilised andmed on järgnevad:
Valmimisaasta: 2006
Rezhissöör: Kevin MacDonald
Pikkus: 123 minutit
Keel: Inglise ja Suahiili
Filmi koduleht: http://www.foxsearchlight.com/lastkingofscotland/
IMDB: http://www.imdb.com/title/tt0455590/
Idi Amin filmis Shotimaa viimane kuningas Idi Amin oli suur Shotimaa ja Shoti kultuuri austaja. Ta rajas omale ka isikliku Shoti Kaardiväe kiltide ja torupillidega (Kaader filmist).

4 Responses to “Arvustus: Shotimaa viimane kuningas”

  1. Barbet Schroeder´il on ka päris hea dok mehest. Criterioni reliisil ka ok lisad. Mondo bizarro võtmes on tehtud ka film Rise and Fall of Idi Amin mida isegi natuke algusest vaatasin. Kuna aga dvd oli subtiitrireata jäi laiskusest pooleli. Ainult audioga vaatamine väsitab mind alati. oehhhhhhhhhhh….

  2. Jah, mulle tundub, et ma sain üle, kui seda sinuga kinno vaatama ei tulnud.

  3. Trash: mul (postitajal) oli see esimene Amini film, varem olen selle mehe tegemistega kokku puutunud ainult kirjasõna vahendusel, kuigi dokumentaali vaataksin ma väga hea meelegea - sest nagu nad ytlevad on yks pilt parem kui tuhat sõna (ja praegu oli isegi see lavastatud pilt effektne)

    Xipe: jah.

  4. Minu arust kasutas Barbet Schroeder vaest neegerkuningat pisut ära, kuid ega seda saa sellise hirmukülvajat portreteerides ka väga pahaks panna. Doki sissekanne minu blogis.

Leave a Reply