Filmiveeb

Esimene pool katkihakitud Grinhouse’ist on kohal, limonaadikinos juba teist nädalat. Kasutan siinkohal meelsasti juhust ja soovitan inimestele (ja muudele molluskitele) seda vaatama minna, sest tegu on hea filmiga. Mitte hea kogu selle treilerite kompoti või vägivalla tõttu, mida tegelikult sellesse juppi kumbagi jagunud pole (ei näinud ma ühtegi võltstreilerit ning film ei ajanud seda over-the-top-violence liini kohe üldse… Olgu, viimane väide ei vasta täielikult tõele. Vägivalda oli piisavalt, kuid kogu see tõsisem zombijuppide lendamine jäeti “Planet Terrori” poole hooleks), vaid see on hea Quentin Tarantino pärast. Filmis jutt jookseb ja jutt jookseb ilusti. Seda meest võib vist tõesti panna filmima inimesi mitte millestki rääkimas, loomulikult tema stsenaariumi põhjal, ning lasta tõesti kogu filmi selle najale üles riputada. Küll kurdetakse õudusfilmide üle, kuidas süžeeta asi on ehitatud vaid tapastseenide najal püsti, või on absurdikomöödia lihtsalt loll kild lolli killu otsa ilma igasuguse hoidva liinita, pornokaamera tagused jõud saavad süžee puudumist ilma mingi probleemita varjata ja kerge vaevaga väntavad sellise filmi, mida peale vaatamist veel mitmed hea sõnaga meenutavad. “Death Proofil” on täiesti pädev ja tugev süžee, üles ehitatud omanäolistele ja küllalt huvitavatele ideedele (noh, vähemalt ühele). Ma olen aga kindel, et Quentin võiks võtta täiesti ilma süžeeta filmi ning ehitada selle väga ilusti üles kõigest steenidele, kus mingid lambitegelased ajavad omavahel iba, kusjuures see film oleks hea. Räägitakse, et “Death Proof” on see nigelam ja igavam pool ning suurem zombide veristamine läheb minugi puhul loosi iga ilmaga, kuid see oli üks hea film ja “Planet Terror” peab ikka üksjagu neid zombisid veristama, et ma teda “Death Proofist” paremaks hakkaksin pidama.