Filmiveeb

Väljalaskeaasta: 2007
Re?issöör: Robert Rodriguez
IMDB: http://www.imdb.com/title/tt0462322/

Eilse õhtu sisustuseks sai kolmandat korda “Planet Terrorile” pilk peale heidetud. Pilgu peale heitmisega tegelesin Kosmose nilbelt väikses teises saalis. Jah, filmi nägin kolmandat korda, kuid mingit sarnast jura varem valmis pole viitsinud kribada. Esimese filmi kohta, mis igati mõnusa mälestuse jättis, sai kirjutatud juba mitu head kuuvahetust tagasi. Olgu, see kirjutis ei olnud ametlikult arvustus, selline filmisoovitus hoopis, kuid muljetatud iseenesest sai. Asi näis sinna nurka kulgevat, et teisest ei pajatagi midagi. Nüüd aga lolli näoga oma desktopile passimise järel otsustasin seda siiski teha.

Õhustik oli saalis hulka parem kui eelmisel kahel vaatamisel. Täpselt selline, milline selle filmi vaatamiseks olema peaks. Eestlastest kinorahvas on väljaspool filmifestivalide kava tavaliselt parajalt tuim kamp. Ei ole ameerika filmimajadele omast kiljumist, lõkerdamis, ehmatushüppeid ja muud nalja ning seda mitte tingimata halvas mõttes. Seekord aga hakkas midagi looma. Hea ka, sest sellele filmile kulus hästi ära. Naeru sai ikka kuulda pea iga mädapritsimise, puujalal keksimise ning täiesti ebaloogilise kaskadöritriki ajal ja neid filmi peale ikka jagus. Sõber Tarantino oli olnud see, kes Robert Rodriguezele vanakooli saastafilme näitama hakkas ning teda nendega kurssi ajas ja näikse, et onu Rodriguez jagas matsu väga hästi välja. Doktorihärra kondisaega ründamise koht (alloleval pildil) oli väga konkreetselt mõnest korralikust Itaalia zombifilmist välja karanud. Samuti tundusid “it looks like a no-brainer” tüdruku autokapoti alla vaatamise ning maas taskulambiga maadlemise kaadrid visuaalselt kuidagi väga stiilipuhtad.

Robert (”From Dusk Till Dawn”) oskab häid saastafilme teha. Tarantino oma tõenäoliselt kvaliteetsemas “Grindhouse’i jupis kippus rajalt väheke maha jooksma. Tal läks asi natuke käest ära ning film oli peaaegu hea. Rodriguez oli aga sõiduvees. “Planet Terror” on mõnus, verine ja mädane halb film hea muusikaga (Rodrigueze enda tehtud). Vere hulga poolest ehk mitte päris “Braindead”, kuid kaugele maha ei jää ning linaloo süda on selgelt õiges kohas. Tarantino “Death Proof” oli parem, “Planet Terror” aga kiirem, jaburam ning ideerikkam film. “Death Proofi” rõhk oli rohkem dialoogil, “Planet Terror” keskendus sõndmustele. Mõlemad on hea mõnus 8,5 palli vääriline vaatamine.

8,5/10