Filmiarvustus: “Dead End” (2003)
September 11th, 2007 autor: Xipe
Väljalaskeaasta: 2003
Režissöörid: Jean-Baptiste Andrea, Fabrice Canepa
IMDB: http://www.imdb.com/title/tt0308152/
“Dead End” oli mõnus filmielamus. Igati tasemel lugu perekonnast, kes sõidab jõuluõhtut suguvõsaga veetma, millest aga ei tule midagi välja, sest kõik läheb sujuvalt perse. Nõnda mõnusalt ja järjekindlalt lähevad asjad perse. Korjatakse peale kummituslik naisterahvas sülelapsega, leitakse keset teed seisev lapsevanker ning aeg-ajalt sõidab mööda must auto, mille taga aknast vaatavad välja näoga vastu klaasi surutud valge nahaga olendid. See on selline perse minemise esimene faas. Asi kisub aga järjekindlalt karmimaks kui tegelased hakkavad peatuste ajal surma saama ning pannakse tähele tõsiasja, et mets ei lõppe kuidagi otsa, kuigi kaart seda väidab. Mõnus sürrealismipisik sees, läheb asi edasi, vehib ohtralt varem kasutatud nippe teistest filmidest sisse ning esitab neid veidi värskemal moel, moodustades lõpuks igati mõnusa lihtsa õuduka, millelaadseid võiks rohkem teha. Samas aga mitte nõnda lihtsa õuduka, et see komberdab lolli näoga ringi, lööb pea vastu ust ära, takerdub klišeedesse, koperdab räpparnäitlejate kottpükstesse, kukub viimaks asfaldile pikali ning jääb sinna mitte midagi aru saades vedelema. Dead End on lihtsalt üks hea õudukas, tehtud hiljuti, kuid klassikaliste valemite järgi. Klassikaliste valemite all mõtlen ma loomulikult seda, et on pime mets, kus pole telefonilevi, inimesed satuvad sinna ning saavad surma. Surma ei saa ka liiga verisel või odavaid ehmatusmomente täis topitud moel - mõnus aeglaselt kasvatatava atmosfäärika hirmu moment on sees. Pigem ei näidata asju ning keskendutakse momendile, et see koht on persses, kõik saavad surma. Miks, kuidas ja kelle poolt - see jääb segaseks. On lihtsalt sellised asjad, mida ei tohiks olla (sama onnike sadu kilomeetreid mööda sirget teed konkreetses suunas sõites tuleb vastu kaks korda ja mets, mis lihtsalt ei lõppe otsa) Mulle meeldivad sellised lihtsad lood. Pole ammu selliselt mõnusat kõhedat ut filmi vaadanud. Tavaliselt on rõhk olnud mujal või on jäänud miski üldist olustikku häirima. Hea film!
7,5/10
Minu meelest need valged mehikesed seal taga akna peal olid need inimesed kes seal ära tapeti mitte mingid olendid või kollid. Samas ma võisin valesti aru saada ka.
gretzz said this on September 11th, 2007 at 9:11 pm
mul on kusjuures tunne, et sa said päris pädevalt õigesti aru.
Xipe said this on September 11th, 2007 at 9:20 pm
No vot. Sest mul tuli meelde, et see rase piff seal ütles, et see on ju Dave(vms), kui see inimeste kadumise jant pihta hkkas ja nad seda autot esimest korda nägid.
gretzz said this on September 11th, 2007 at 9:23 pm
noh, ma lihtsalt võtsin vaikselt screencapturit sellest kohast ja vaatasin, et hei… see on see tropp, kes surma sai (ära ta nime kõvasti maini… muidu keegi loeb ja saab kole pahaseks, et ette reedeti, mis tropp surma saab. Nimetame teda nüüd tinglikult Peteriks) ja siisma, noh, ei muutnud seda teksti, mis ma valmis olin kirjutanud, sest ma ei mäletanud ja nüüd ei muuda, sest olen laisk
Xipe said this on September 11th, 2007 at 9:27 pm
ei, ei… mitte sellepärast, etoleksin laisk, vaid seetõttu, et ma ei viitsi…. seal on suur erinevus.
aaga maolen laisk ka.
Xipe said this on September 11th, 2007 at 9:30 pm
sa oled laisk kreisi. selliseid asju ei tasu eitada
Peter jah, khmhkh, peret muidugi, kus mas nii valesti sain nime kirjutada. Häbi kohe:P
gretzz said this on September 11th, 2007 at 9:49 pm
nüüd kohe jäädakse filmi vaadates pingsalt passima, et millal mõni Peteri-nimeline tegelane kuskilt välja kargab. Siis kohe hea tunne, et tead - see tyyp on totaalselt kutu piilu!
Xipe said this on September 11th, 2007 at 9:53 pm
Stiilis “Peeter astus autost välja. Taevas laiutas suur rasvane täiskuu. Puuladvad liikusid aeglaselt tuules ning sõnulseletamatud olendid kriipisid pimedas küüntega mööda puukoori.Mõni kogenematum murdis isegi küüne. Peeter astus esimese sammu. Tuulepahvak sasis läbi ta kottpükste ning duuräg rätiku. Õhus oli tunda kõdunevate jäsemete hõngu, mida olendid olid endale spetsiaalsest spray-pudelist eelnevalt tähtsa õhtu tarvis peale lasknud. Peeter kõndis edasi, ärevuses silmad liikumas ühelt öiselt objektilt teisele. Midagi oli juhtumas, ta tundis seda ootusärevust õhust. Peletised pimeduses neelatasid sygavalt.” ja vaataja on ärevusest kikivarvul. Millal saab Peeter surma ja kuidas?
Xipe said this on September 11th, 2007 at 10:07 pm
kas tapab Peetri ära esimene puu või teine? Ehk koguni kolmas? Või hyppab puu tagant välja tapjapõõsas, mille tagant hyppab välja tapjaseen, mille tagant hyppab välja mees hokimaski ja mootorsaega. Lihtsalt ei oska aimata, millal see juhtub.
Xipe said this on September 11th, 2007 at 10:17 pm
minu isiklikud panused on tapjaseenel. nemad ikka alt ei vea. Töö kiire ja korralik
Xipe said this on September 11th, 2007 at 10:24 pm
Mnjaa. Noh, alati on võimalus, et kellegi vanaema, kes tegelikult on juhuslikult hoopis lihatükk, võtab otsast eelnevalt teravaks nüsitud pesapallikurika(nagu hollywoody filimdes ikka) ja torkab sellega läbi vaese Peteri labajala ning asub seejärel kallale ta praivet kehaosadele, et teda nende kaudu aeglaselt verest tühjaks lasta. Aga nagu sa juba siin peaaegu, et mainisid, kes teab? Kes teab? Õhus hõljub müstikat ja “kõdunevate jäsemete hõngu”.
gretzz said this on September 12th, 2007 at 8:09 pm
Samas alati on võimalus, et seda teeb hoopis kõige tavalisem porgand, nagu sulle meeldib
gretzz said this on September 12th, 2007 at 8:11 pm
jutt jumala õige! Tapjaporgandid on yle prahi!
Xipe said this on September 13th, 2007 at 1:50 pm