Filmiveeb

Sitta kah! Kui filme pole vaadanud viimasel ajal, siis lähevad telesarjaarvustused ka loosi. South Parki “Imaginationland” triloogia näiteks. Telesarjade kvaliteet oleneb väga suuresti sellest, kuidas tegijad peale aastate möödumist sarja värskena suudavad hoida. “The Shield” on sellega hästi hakkama saanud, “Angeli” viimane hooaeg on ehk parim ning “Dr. House” mässab parajasti oma uuendamisplaaniga ja ei oska öelda veel, kui hästi see välja kukub. “South Park” oli alguses küllalt kesine sari, kuid viimaste aastatega on hakanud selliseid jaburusi genereerima, et lust vaadata. Hooajad 9 - 11 on väljastanud täiesti uue tasemega kraami. Laiemat tunnustust on pälvinud episoodid “Bloody Mary”, “Trapped in the Closet”, “Best Friends Forever” ja “Make Love, Not Warcraft”. Nüüd kvaliteeditõusuvees hulpides võttis sari ette järjekordse selge uuendustsükli. Episoodid “Imaginationland I, II, III” ehk “Kyle Sucks Cartman’s Balls: The Trilogy”.

- General: “Mr. Bay, can you think of any ideas how to outwit these terrorists?”
- Michael Bay: “I believe I can. We start… by making a big CG building and then we have a meteor go CROSSHH! [makes a diving motion with his left arm] and it, and it’s all like CRAAWWWLL. a-and motorcycles burst into flame while they jump over these helicopters, right?”
- General:” No no! We need ideas how to stop the terrorists!”
- Michael Bay: “An eighteen-wheeler spins out of control and it’s all like BROSSHH. And then this huuuge tanker full of dyna…”
- General: “Those aren’t ideas, those are special effects!”
- Michael Bay: I… don’t understand the difference.”
- General: “I know you don’t. Get him out of here!”

Seoses lepinguga, mille asjus Kyle peab Cartmani mune imema (kohtuotsusega), satuvad peategelased “Kujutlusvõimemaale”, kus elavad kõik maagilised ja armsad tegelased, keda inimesed kunagi välja on mõelnud ning kõrval suure müüri taga on kõik jubedused ja õudused, mis eales välja mõeldud - need pooled moodustavad ameeriklaste ühise kujutlusvõime. Kujutlusvõimemaale tungivad aga pommivöödega “Allah” karjuvad terroristid, kes lasevad õhku head ja halba kujutlusvõimet eristavad piirid ning lasevad välja Alieni, Predatori, Jasoni, Freddy Kregeri, Pinheadi, orkid ja Al Gore’i poolt välja mõeldud Manbearpigi (tegelane, kes on juba küllalt laialdaselt väljaspool sarja globaalse soojenemise metafoori rolli sisse võtnud) Kui Kurt Russelli läbi “kujutlusvõime värava” saatmisest midagi välja ei tule ning kurjad jõululoomakesed ta ära vägistavad, otsustab sõjavägi ameeriklaste kontrolli alt väljas oleva kujutlusvõime õhku lasta, et terroristid seda enam kunagi nende vastu kasutada ei saaks.

See on päris haige kraam, pole midagi öelda. Vahepeal tekkis ehk tunne, et jooksevad oma suure plaaniga rajalt maha, kuid ühtlase kvaliteediga iba kuni lõpuni, läbi kõigi kolme osa. Lastakse üle täiesti pädeval kogusel kuulsusi, oma osa saavad ka mõned maailmavaated ja religioonid, ports absurdihuumorit sisse segatud ning pädeva poolfilosoofilise mulaga kokku võetud - end juba väga mitu korda tõestanud South Parki episoodi valem, mis ei vea alt seegi kord. Soovitatatav vaatamine.

8,5/10