Filmiveeb

Väljalaskeaasta: 1990
Rezhissöör: Joe Dante
IMDB: http://www.imdb.com/title/tt0099700/

Täna näidati soome televisiooni vahendusel filmiklassikat lapsepõlveaegadest. Hiina vanamehelt China Townist soetatud väike pärdik Mogwai Gizmo sünnitab peale veega kokku puutumist pesakonna nähvitsaid, kellele meeldib hirmsasti sitta keerata. Nähvitsad pääsevad suurhoone peale laiali, hakkavad ohtralt paljunema ja metamorfeeruma ning veelgi ohtramalt sitta keerama. Kari inimesi üritab nende tegevusele lõppu teha.

Kui Xenomorph Alieni filmidest on elukas, kelle näiliselt ainuke mõte on teiste liikide esindajaid tappa (on keegi näinud mõnda kaadrit põõnavast Alienist, kellel on kõht täis ja ta ei viitsi toitu taga ajada, või olgem ausad - isegi ohvreid söömas? Vahel näksib lihtsalt laipu selle sisemise suuga ning jätab need seejärel rahule), siis gremlinid on sigudikud, kelle elu mõte on teha lolli nalja ja teistele sitta keerata. Sellised elukad, kellele meeldib paljuneda, süüa, juua, ringi laaberdada, siduda väiksemaid mudelraudteele ja rongiga alla ajada, toppida neid koopiamasinasse, teha lolle telefonikõnesid, keerata filmilint perse ja panna metallesemeid mikrolaineahju. Lolli nalja saamise eesmärgil on gremlinid valmis küllalt ennast ja liigikaaslaseid ohverdavateks tegudeks. Nõnda kallatakse geenilaboris nalja pärast ennastunustavalt kõrist alla igasuguseid potentsiaalselt eluohtlikke vedelikke, et näha, mis juhtub ja ei kohkuta kvaliteetse huumori nimel tagasi ka lihtsalt kaasvõitlejate maha laskmisest.

Gremlinid iseenesest töötavad mingite väga kahtlaste reeglite järgi. Ei olegi kursis, kust see hiina vanamees tolle Gizmo korjas. Tolle vee kätte sattudes paljunemise trikiga peaks neid vähegi niisketes paikades naks ja naks, nagu äädikakärbseid ühikatoa nurka sokkide kõrvale jäetud juustutüki ümber, ilmuma. Hiina vanamees pidi selle sigudiku küll otse kuskilt geeniinseneride naljaloomade kastist leidma, ilma et see kordagi kuskile vabasse loodusesse pääsemiseks mahti oleks saanud. Need sunnikud oleksid küllalt globaalselt levinud nuhtlus nõnda, et igas kassita majapidamises vähemalt kolm-neli vöödilist isendit. Söömise kohapealt on need peletised küll veidigi normaalsemad kui naised. Jama on majas alles siis, kui nad peale kella 12 midagi söövad, samas kui naistel varieerub see kellaaeg konkreetse isendi eripäradest tulenevalt kella kaheksast kümneni õhtul. Naised vast toa nurka kookonisse ei roni, kuid põrgu läheb lahti küll ja võibolla muutuvad vatsake ja kintsud veidi aja pärast sutsu suuremaks ka. Üks pädev küsimus esitati filmis endaski - mis konkreetse ajavööndi järgi need elukad oma söögitsüklitega tiksuvad? Kas lennukiga San Fransiscost Chicagosse lennates on ka tarvis bioloogilist kella GMT-8-lt GMT-6-le korrigeerida?

Mõnus film ja puhtalt elukate mentaliteedi eestki punkte vääriv. Väikesed sigudikud on ägedad ja nalja saab. Hea seltskonnaga vaatamise film. Mäletan, et vanasti oli ikka reeglina paras ports tatikaid koos, kui seda filmi kuskilt vaadati. Teemamuusika on ka parajalt haarav lugu, viisijupp väärib ehk viitsimise korral kuskilt soetamistki.

7/10