Filmiveeb

Rezhissöör: Kadri Kõusaar

Sai ka ühel heal päeval nüüd see “Magnus” ära vaadatud, mille Harju maakohus kogu maailma jaoks seitsmeks aastaks ära keelas. Mina ütlen, et Harju maakohtus pole mingid papist poisid. Praegu “Cannibal Holocausti” müüakse ikka väitega, et see oli varem üle viiekümnes riigis keelatud, kaasaarvatud Austraalias, Suurbritannias ja Itaalias. Seitsme aasta pärast on “Magnus” hulga suurem teos, sest see oli kogu maailmas ära keelatud. DVD-karbid kirjadega “šhokeeriv tõsilugu, keelatud seni KOGU MAAILAS”. Asisemad filmifriigid teistes riikides on muidugi osavamad, kuulevad, et Eestis tehti mingi selline film ja hangivad kuskilt illegaalselt teose ära - saab selline underground kultusteos, mida pole kunagi kuskil välja antudki (võib-olla ainult väga sutsukeseks ajaks), kuid kõik peavad nägema (nagu “Thrill Kill” mängumaailmas). Seda, “Cannibal Holocausti”, “Faces of Deathi” ja “Salo: Soodoma 120 päeva” mittenäinud ei saa end üldse pädevateks filmifriikideks nimetada. Iga vestlus sel teemal, et nad on ka ikka filme näinud, lõppeb sellega, et keegi joomaseltskonnast asetab pudeli lauale, vaikib natuke ning küsib: “Oota, kuidas selle Magnusega oli?” ning mees on kogu õhtuks paika pandud, istub vaikselt ja lürbib joogikest omatte eemal. Stseen kuskilt Uruguai filmifriikide teeõhtult (jah, see on tee seal pudelis. Uruguais on tervislike eluviisidega filmifriigid. Tegu on jääteega, kui kõlab veidi usutavamalt, et keegi seda pudelisse pistaks. no v õ i b - o l l a on sortsuke või umbes 70% sellest viin).

Ma ootan tõsiselt huviga, mida Eesti peale hakkab, kui näiteks Itaalias otsustatakse Harju maakohus perse saata ning film riiklikult kinodes näitamisele võetakse, või siis Lätis. On ju hulga tõenäolisem, et lätlased Eesti seaduste vastu blokkima hakkavad. Harju maakohus jätab endast nõrga mulje, kui ta midagi ette ei võta ja Lätit kuidagi ei karista. Kui Harju maakohus lihtsalt pealt vaatab, kuidas maailma riigid tema keeldu üle lasevad, siis on Eesti maine jälle nõks nõrgem. Kui Siim Kallas Europarlamendis midagi öelda üritab, siis näiteks Hispaania saadik vaikib veidi, asetab oma Eviani pudeli lauale ning küsib: “Oota, teil oli ju see üleriigiline küberrünnak. Korda korra veel palun, mitu inimest selle korraldas?” või nüüd ka: “Teil on see “Magnus” keeld ikka jõus? Ma vaatan, et Lätis näidati. Anna ma võtan ja lasen ühe ringi Hispaania kinodes ka. No ühe ringi, ausõna rohkem ei lase. Kolm nädalat maksimum” ja siis Siim Kallas on kogu järgnevaks õhtuks paika pandud, istub vaikselt ja lurbib oma Eviani vett omaette. Ei tee ühtegi ettepanekut ega ei hääleta ühtegi eelnõud.

“Magnus” oli üllatavalt hea film. Jättis sellise mulje tegelikult, et eestlased oskavad näidelda, stsenaariumi kirjutada, operaatoritööd ning üldse filmi teha. Kvaliteedilt samaväärne muude Euroopa riikide väärtfilmivalikuga, mida Sõpruse ja Ateena kinodest näha saab. Suitsiiditeema ka on seline teema, mis kohe suure tõenäosusega muudab filmi heaks. Umbes nagu Hollywoodis, et kui väntad filmi hälvikutest või homodest (või ehk isegi hälvik-homodest), siis on oscar mitu pikka sammu lähemal. Siin vist mingit spoilerihoiatust tarvis pole - kõik niigi vatravad vabalt, millega film lõppeb - enesetapuga. Ise ma küll vaatasin veidi, et lõpp jäi lahtiseks. Ju olen ma selline, et enne, kui tegelast nööri otsas rippumas ei näidata, ma ei usu ja kui ka näidatakse, siis tuleb ikka “Magnus 2″ varsti ära ja öeldakse, et rippus küll nööri otsas, kuid kohe varsti jõudis isa jaole. Pealegi on mulle millegipärast väheusutav, et pidevalt enesetapust rääkija ütleb ilusti kõigile, et nüüd läheb ja teeb ära ning siis teebki ja lisaks, e tkeegi ei takista. Hulga usutavam on, et ütleb ja ei tee ning hiljem millalgi ei ütle ja siis teeb. Film oli stabiilse kvaliteedi ja veenvusega. Ainult üks konarus tuli sisse. Isa nutmine lõpus tundus veidi pressitud. Ma ei oska isegi öelda mismõttes ja miks täpselt - kas stsenaariumi, üldise õhustiku või näitlemise osas, kuid see ei klappinud, vaatamata vägagi loogilisele kontekstile ja olukorrale.

Aga film keelati seepärast ära, et päris-Magnus liigset sotsiaalset survet ei saaks? Kas pole juba niigi selge, kellega tegu, kui isa filmis mängis? Kas SL Õhtuleht ei ole veel kirjutanud suurt esikaanelugu “Magnus on…”? See keelamine on ju hulga pädevam kõmu tekitamise viis, kui lihtsalt kinodesse laskmine. Juba vändatud filmidest on keeruline lahti saada. See oli keeruline siis, kui Bram Stokeri järeltulijad üritasid maailmast kõiki “Nosferatu” koopiaid hävitada ja nüüd internetiajastul on see veel hulk maad keerulisem.

Film aga on hea.

7,5/10

IMDB: http://www.imdb.com/title/tt0979917/