Filmiveeb

Rezhissöör: Robert Houston

“When I was little, my father was famous. He was the greatest Samurai in the empire, and he was the Shogun’s decapitator. He cut off the heads of 131 lords for the Shogun.”

Eile sai käima lükatud samuraifilmide hulgas päris ägedat mainet omav “Shogun Assassin”. Tegelikult on see film kokku lõigatud ameeriklaste Robert Houstoni ja David Weismani poolt kahest esimesest “Üksiku Hundi ja Kutsika” filmist: “Lone Wolf and Cub: Sword of Vengeance” (”Kozure O-kami: Kowokashi udekashi tsukamatsuru”) ja “Lone Wolf and Cub: Baby Cart at the River Styx” (”Kozure O-kami: Sanzu no kawa no ubaguruma”). Seda ümber lõikamise ja dubleerimise nalja tehti loomulikult sel eesmärgil, et ameerikamannide ja muude ingliskeelsete turul filmi paremini levitada. “Shogun Assassin” on keskmisest verisem jidaigeki-film, mis levis peamiselt grindhouse-kinodes ja Inglismaale jõudes läks 1983. aastal ka “video-rämedike” seadusega keelatud filmide nimekirja “Cannibal Holocausti” ja “Evil Deadi” kõrvale.

Film räägib Shoguni peamisest samuraist, keda ta saadab oma ninjad tapma, kuid ninjad tahmad ei saa hakkama ning tapavad kõigest ta naise, jättes samurai oma pojaga üksi ja, noh, küllalt vihasena. Ilmselgelt on see väike möödapanek Shoguni ja ninjade poolt. Üksikisast samurai krabab oma jõnglase kaasa ja vannub naise eest jõhkrat ja verist kättemaksu. Ta ettevõtmisele on kasuks loomulikult see, et ta on üks selline mees, kes võib järjest mitukümmend ninjat tükkideks hakkida ilma, et eriti higistamagi hakkaks. Noh, teate sellist tüüpi mehi küll.

Heli ja pildikeele poolest on “Shogun Assassin” üks äge film. Lõi kohe Sergio Leonega seose. Kui ikka heli ja pildiga “kunstilisuse” eesmärgil jupsida, siis võib päris ilusaid kaadreid ja ägedaid stseene saada. Siin neid saadakse ka. Narratsiooni ja pildikeele poolest on kohe tugevalt eepilisuse hõngu tunda ja aitab kultusfilmi staatusele mõnuga kaasa. Japsid iseenesest on muidugi kahtlased tegelased ja teinekord jätavad süzheeareng ja mõned loogikakohad lolli näoga passima küll, kuid eks need momendid “miks ta teda NÜÜD ära ei tapa?” ja “miks ta NII käitus?” ei lähe eriti arvesse, kui film räägib mingist tegelasest, kes hakib suurema vaevata kümme meest järjest ära, või siis lähevad need nüansid sujuvalt “eksootika” nime all positiivsesse kategooriasse või kantakse üldaktsepteeritud zhanritunnustena kausta “käib asjaga kaasas”.

Dialoogi ja stseenide osas paneb aga film ikka üksjagu mõnusaid pärleid maha:

Ühe sureva mehe sõnad, kellel parajasti kõri läbi lõigati: “Your technique is magnificent - …veidi ägisemist… - When cut across the neck, a sound like wailing winter winds is heard, they say. I’d always hoped to cut someone like that someday, to hear that sound. But to have it happen to my own neck is ridiculous.” Sellised viimased sõnad.

Üks stseen: Samurai on koos jõnglase ja ühe neid rünnanud ninja-naisega ühes ruumis. Samurai võtab omal riided seljast, seejärel poisilt riided seljast, siis krabab sipleva naise kinni, väänab ta maha ja kisub riided seljast ära. Läheb toob oma jõnglase, asetab naise ja enda vahele ning ütleb: “There is no fire. We must warm ourselves or die.” Sejärel kallistatakse mõnda aega. Ninjanaine tahab oma nuga haarata, kuid väike jõnglane näpib ta tissi nõnda, et löövad vist emainstinktid välja ja naine ei kraba oma relva.

Kõik see aga töötab peamiselt filmi kasuks. Alguses mõtlesin, et kui suudab taset hoida, siis ehk annan kaheksa punkti ka. Päris nõnda ei anna. 7,5 saab.

7,5/10

P.S
Wikipedia sõnul kuulub tegelaskujule Ogami Itto ka rekord “kõige rohkem tapmisi ühes filmis” - 150 tapmist filmis “Lone Wolf and Cub: White Heaven in Hell” (”Kozure Ôkami: Jigoku e ikuzo! Daigoro”)

Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Shogun_Assassin
IMDB: http://www.imdb.com/title/tt0081506/

Osta “Shogun Assassini” särk eDirectory’st:

Või RottenCottonist:

Filmi algustiitrid: