Filmiveeb

Nähtud ja lootus uueks filmiks tekkinud.

Seni väga avalikult ennast Muumia filmide asutajana ennast reklaaminud pole. Kuid see pisik on mul küljes pean lõpuks tunnistama küll. Esimene Muumia oli alguses Prantsuse Võõrleegioni lainel tekkinud ja hakkas meeldima. Teine oli loomulik järg sellele huvile ja need olid nii kõva poweri andjad, et ootus oli suur uue filmi eel.

Aga noh jah siin ta nüüd oli. See oli nagu viimane Rambo efektiga film. Oli hea, et ära nägin ja ei kahetse vaatamist. Samas polnud ta ju see ehk täpselt sama tunne, mis National Treasure järge vaadates. Aga tehku veel sest rauda tuleb taguda kuni ta kuum on. Rahvusvaheline kinopublik näitab, et jahtumist ei paista väga.

Kui ma nüüd filmile tagasi mõtlen polnud meenub mulle seoses selle filmiga kohe Indiana Jones and the Temple of Doom mitte Muumia esiesed osad. Kaasaegse Hiina kujutamine tekitab selle efekti ja hiljem tõuseb see liiga kõvasti esile.

Kui järgmises filmis tõesti minnakse Peru metsades kolistama on raudselt pärastine tunne, et näh järg Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull‘le ehk Indiana Jonesi viimasele suurele kaabuga jooksmisele.

Aga tulgu. Ma vaatan ta niikuinii ära!