filmiblog

No võib-olla mitte nii raju ja poliitiliselt ebakorrektne kui Fletchu blogi, aga palju ka maha ei jää

In the Mouth of Madness

Posted By Xipe on April 12, 2009

Režissöör: John Carpenter

Väljalaskeaasta: 1994

Reklaamlause #1: “Lived any good books lately?”

Reklaamlause #2: “Reality isn’t what it used to be”

Kellele õudusfilmid mokka mööda on, soovitan väga soojalt selle filmi kohe lähiajal välja otsida ja ära vaadata, kui seni nägemata. Ma olin enne vaatamist aru saanud, et see on küllalt hea film. Üllatusin aga vaadates, sest see oli veel märksa parem kui kõige varemloetu põhjal oodata oskasin. Kui John Carpenteri filme hakata kuidagi järjekorda panema, siis jääb see vast ainult “The Thingile” alla, mis on üks mu suur lemmik õuduse žanrist ja igavene klassika teadagi. “In the Mouth of Madness” on aga üllatus. Kummaline, et “The Thing” oli veel kuni möödunud laupäevani ainuke film Carpenteri maailmalõpu-triloogiast, mida ma vaadanud olin. Nüüd on mul küll juba tunne, et “Pimeduse prints” tuleb ka kiiremas korras kuskilt välja otsida, sest “Hulluse suus” on täiesti horrorfilmi kõrgem klass. Maailmalõpp läbi raamatute on väga hea mõte ja täielik möödapanek õuduserežissööride poolt, et selle põhjal nii vähe midagi filmitud on, rääkimata siis millestki heast.

Reaalsuse alustalasid hakkavad ümber kirjutama ülipopulaarse õuduskirjaniku Sutter Cane’i raamatud. Esialgu lähevad lugejad lihtsalt hulluks ja löövad tänaval mõnele õnnetule kodanikule kirvega selga. Hiljem aga saab materjaalse vormi kirjaniku fiktiivne Uus-Inglismaa linn Hobb’s End ja kui peategelane leiab üles kadumaläinud kirjaniku enda, avastab ta, et see on tänu kasvavale usule ta raamatutesse tõusnud mitte vähem kui jumala staatusesse, kirjutades nii peategelast kui teisi inimesi, kellega peategelane läbi käib.

Persses on aga peategelasel ja kogu maailmal seetõttu, et Sutter Cane kirjutab kummalistsest kombitsatega olenditest, keda ka korra või paar filmis Iidseteks nimetatakse, kes on kunagi siit maailmast lahkunud ja  tahavad nüüd inimmaailma tagasi tulla. Kui raamatute sisu on juba peaaegu tegelikkus, siis on samamoodi tõelised seinte taga komberdavad limased elukad, kes soovivad siia maailma tagasi tulla.

A-kategooria eelarvega tehtud ja märksa paremini kirjutatud film, kui oleks oodanud. Olen täiesti siiralt nõus üheksa punkti kümnest andma ja ei kahetse neist ühtegi.

9/10

Sutter Cane: I think, therefore you are.

John Trent: Every species can smell its own extinction. The last ones left won’t have a pretty time with it. In ten years, maybe less, the human race will just be a bedtime story for their children. A myth, nothing more.

John Trent: This book is going to drive people absolutely mad!
Jackson Harglow: Well, let’s hope so. The movie comes out next month.



Comments

3 Responses to “In the Mouth of Madness”

  1. Paawo says:

    Yea, see mul samuti üks Carpenteri lemmikuid. Prince of Darknessi tasub ka kaeda aga ära ootusi nende kahega samale pulgale aja – jääb asjata mõni väljateenitud punkt saamata. Õhustik on võimas ja ideed on ägedad aga eelarve on seal veel üsna kitsik, mistõttu on väljanägemine hulga robustsem.

  2. Metsavana says:

    Kõva film! Pole teemaga väga seotud aga sa muide Sam Neilliga Event Horizon ja Possession oled näinud ? Ka õudused mida võiks julgelt soovitada.

  3. Xipe says:

    Event Horizoni olen näinud. Ei jätnud eriti tugevat muljet. See oli aga ammu. Ei mäleta sittagi peale selle, et oli kosmoselaev, mis sõitis läbi põrgu.

Leave a Reply