filmiblog

Posted By Xipe on June 16, 2009

Stephen Hawking räägib ajast ja ruumist – sellest, kas universumil oli algus ja on seeläbi ka lõpp või universum lihtsalt on, vajamata alguspunkti või loomehetke, universum kui midagi iseenesest tulenevat, Stephen Hawking ja teised teadlased räägivad mustadest aukudest, tähtede surmast, sellest, mis tunne oleks musta auku kukkuda ja sellest, milline universumi lõpp välja näeks (kui tal tõesti on algus ja lõpp). Stephen Hawkingi perekond ja tuttavad räägivad Stephen Hawkingist, ta lapsepõlvest, perekeskkonnast, õpingutest ja ülikooliajal halvatuks jäämisest. Perekond on tal ka kõik väga ekstsentrilised ja kummalised inimesed, intelligentsil on suguvõsas pikad juured ja eks see paistab ka peale vaadates välja, et lootusetud juhtumid. Sellises olukorras ei jäägi nagu muud üle kui silmapaistvaks teadlaseks saada.

Maailma avastamine ja füüsika on siiski üks tugevalt loominguline protsess. Mitte, et kõik muudkui mõtlevad maailma välja, kuid vast teevad seda teiste eest kaugemale jõudnud teadlased ja ei ole nii, et igal mehel on lihtsalt oma reaalsus, vaid lisaks sellele, et igal ühel on oma isiklik reaalsus, on üldine laiem reaalsus, mida siis kõrgemad mõtlejad, nagu Stephen Hawking, avastavad/välja mõtlevad. Kui on individuaalne reaalsus ja inimkonna reaalsus, vast on siis ka veel järguvõrra kõrgem reaalsus, maailm väljaspool inimkonda, on midagi, mis on olemas enne kui seda avastatakse ja siis selle avastamine seda olemasolevat lihtsalt mõjutab, nagu on inimkondlik reaalsus ja arusaam olemas, kuid kui inimkonda liitub uus inimene, siis see, kuidas tema avastab seda, mis oli olemas, mõjutab seda, milline see olemas olev asi on.

Kui avastamine on selline loominguline protsess, siis ma leian, et need suured mõtlejad võiksid ikka sellised rõõmsatujulised ja optimistlikud mehed olla, et nad liiga palju musti auke ja päikese kustumist ja muid maailma lõppe ei avastaks. Ma olen kindel, et see mees, kes musta augu avastas on küll kas üldiselt selline pessimistlik mees või oli tal siis halb päev, tüdruk jättis maha või midagi. Hawking oli siiski palju paremas tujus kui ta avastas, et mustad augud siiski kiirgavad energiat, kaotavad massi ja ajapikku hajuvad. Mu meelest märksa ägedam asi, mida avastada.

Need teadlased võiksid üldse sellised rõõmsamad mehed olla. Kvantfüüsika ja kosmoloogia on ülemäära tõsine ja sünge valdkond, kari mitte eriti rõõmsaid mehi avastab tühja, elutut, külma ja musta kosmost. Võiks mõni selline rõõmsatujuline vembumees ka kambas olla, kes avastab lillelisi loodusküllaseid planeete ja taevakeha-suuruseid hamstreid, kes söövad musti auke ja on võimelised tekitama uusi tähti sinna, kus mõni ära kustub.  Ma ütlen, rohkem naisi, seksi ja raha teadlastele ja vaadake, kuidas maailmast saab kohe ilusam koht! Noh naisi küll, kuid ärge abielluda laske, muidu avastab mõni mees jälle varsti mingi koletu lõpu universumile ja kõigele, mis olemas on.

8/10

Errol Morris / 1991

IMDb…7.4 / Wikipedia / Rotten Tomatoes…91%

Category: arvustused, eluloofilmid, filmimöla, raamatul põhinevad, tõsielufilmid, videoklipid
Tags: aeg, aegruum, black hole, cosmology, errol morris, kosmoloogia, kvantfüüsika, must auk, quantphysics, ruum, stephen hawking