filmiblog

Posted By Xipe on June 22, 2009

Viimasel ajal on popp teema blogides kõiksuguseid filmivaatamiskokkuvõtteid teha. Ei saa mina ka üldsuse survele kaua vastu panna, kuid kuna ma selliseid asju varem vähe teinud olen, siis on parem alustada väikselt ja jätame heaga kõiksugused suured ajaühikud, nagu kuud ja kvartalid tulevikuks.

Nädala jooksul vaatasin ma umbes kolm kümneminutilist dokkfilmi (Jean Painlevé) ja 2-3 vanemat South Parki osa. Üleeile pidi tulema muutus sellega, et koos seltskonnaga Metsavana ja Iluspoiss Manfred-Maniwald (Mannu ristinimi on Manfred-Maniwald III ja selle pani talle tema vanaema – Mannu võib teile ette loopida kõiksugu karme nimesid, mille lühend Mannu on, kuid seda ei tasu eriti tõsiselt võtta. Alles kui tal parajalt viina sees on, võib ta pea teile, nagu mulle pani, õlale asetada ja nuttes öelda, et vanaema andis talle nimeks Manfred-Maniwald III ja ta on küll ristitud, mis sest, et ta kohe kraani all ristimisvee maha pesi – see enam ei aidanud) pidime vaatama jutti 12 tooli telesarja ja võib-olla üht-teist veel, kuid ega me 10 minutist 12 toolist kaugemale ei jõudnud, sest Manfred-Maniwald on meil aastatega karmist skinnielust enneaegselt vanaks jäänud ja ta tähelepanuvõime on kiire ära vajuma. Võib alguses küll energiliselt kaasa lüüa, kuid mõne minuti pärast masseerib juba oma veenilaiendeid, vaatab laual olevaid Metsavana lapsepõlvepilte või hoopis norskab ja kui küsida, et kas ta 12 tooli vaadata ei tahagi, siis vaikselt pahurdab “ah, jah, film ka” ja püüab ehk veel vähemalt paar minutit natukene süveneda enne kui lõplikult alla annab.

Sinna jäi taaskord filmivaatamine ja olukord läks muuks kätte ära, jõudsime kuhugi Maarjamõisa haigla juurde karvaste joomingule, kus Maniwaldil tuli mõte Trashile üks südaöine kõne teha ja talle arusaamatut juttu ajades nõudmisi telefonis ette lugeda, et kui need täidetud pole, siis ta Estconile ei tule. Minu arust küll põhilised nõudmised, nagu “ärge päris kambakesi tulge ja ärge kurikaid kaasa võtke” jäid märkimata, kuid siis oli Maniwald juba üksjagu purjus ka ja sellised möödapanekud võib andeks anda.

Viimaks viskas meid aga kohaomaniku naine karvaste joomingult välja, noh mind ja Metsavana vähemalt, sest Maniwald ei allunud enam mingile väljaviskamisele. Meie Metsavanaga vähemalt veidi allusime ja teineteise toel suutsime ühika juurde vähemalt orjenteeruda, kust mu südametunnistus küll Metsavana üksi edasi orjenteeruma lasta ei lubanud. Veidi aja puhkamise järel oli Metsavana aga oma kõndimisvõimes piisavalt kindel ja enam teda tagasi hoidma ei hakanud.

Selline oli laupäevaõhtune filmimaraton ja 12 tooli vaatamine. Noh, algusmuusika oli filmil hea ja ma juba paari koha peale naersin ka.

Ja eile vaatasin ma teist korda ära “Bonsuna – halastamatu ja kompromissitu”…

ning nüüd juba dvd-lt suuremas formaadis ja jõudsin selgusele, et see on vist ikka seltskonnafilm, sest üksi vaadates mingit suurt vaimustust küll ei tekkinud. Eks naermist oli, kuid nii omaette ja natukene.

Selline see filminädal oli. Mingit hääletust ma üles ei pane, küsimaks, kas ma peaksin rohkem või vähem kirjutama, sest selle tulemuste järgi ma niikuinii midagi otsustada ei kavatseks. Veel sain ma laupäeval teada, et ega ma kirjutada ei oska ja minu blogi loetakse niikuinii ainult selleks, et ma oma koleduse pärast depressiooni ei langeks ja nüüd mind ei huvita! Ei huvita, kuulsite! Ei teagi, kas Soprano oma hääletuse tulemusi tõsiselt ka võtab ja nende järgi midagi muuta plaanib või saab vaeseke ikka aru, et “mul on pohhui” valikuvarianti ei hääletatud piisavalt palju vaid seetõttu, et seksuaalvähemuste halvasti kohtlemise eest mitte igasugust jama kaela saada.

Maniwaldil ja ta panol Tõhhil võiks ka siis juba kodustes asjades kõik korda saada, et Maniwald oma pead teiste pano olemiste või mitte pano olemiste pärast nii palju ei peaks vaevama, türa küll. Keskendub veel nii palju teiste panodele või mitte panodele ja varsti hakkab keegi tema panole kui Maniwald kodunt ära, vajakajäävat tähelepanu osutama. Ega ei taha siis talle halba. Veidi liiga eneseimetleja küll, kuid muidu on ju ilus ja tark poiss.

Ehk on aastate pikkune joomine potentsile mõjuma hakanud ja pole keskendumisvõime enam see, mis varem ja läheb ka mõte tähtsal hetkel uitama, kuid vaevalt veel asi nii hull on, et peaks käega lööma. Võtta siiski ennast kokku, pöörduda arsti poole küsimustega, või sõbrad ikka aitavad kuidagi hädast välja. Aeg-ajalt kui ise ei jõua või nii.

Mina aga siiski püüan ka end kokku võtta ja järgmise nädala jooksul vähemalt ühe täispika filmi ära vaadata, või mis need uhked lubadused on, mida sellistes kokkuvõtetes alati anda tuleb. Head ööd! Või ilusat päeva või kuidas kellelegi!

Pildimaterjal guuglist ja Metsavanalt.

Category: "muu möla", filmimöla, märul, raamatul põhinevad
Tags: 12 tooli, bonsuna halastamatu ja kompromissitu, filminädala aruanne, maiwald-manfred III