Kaheksajalgade armuelu (Science is Fiction: The Love Life of Octopussseses/ Les amours de la pieuvre, 1967)
Posted By Xipe on July 9, 2009
Olen saanud tagasisidet, et mõnitan siin vaid ja alavääristan teisi blogisid. Kuid ega minagi ei taha kõigest õel tõbras olla, kes käib ringi kibestunult ja elab seda kibestumust välja teisi kirjutajaid ning blogisid tümitades. Eks minagi olen tegelikult ühiskonna ohver ja elan kõigest oma blogimislapsepõlves minu peal korda saadetud blogivägivalda teiste peale välja, käin ringi ning jätan õelaid kommentaare, sest ju olen minagi kunagi haavata saanud.
Kord vihmasel õhtul tulin ehk ka mina, noore blogi omanik, koju, lõin wordpressi lahti ja vaatasin, mis mu südant ja hinge paljastavale filmiarvustusele kommentaariks on jäetud, et leida see üks kommentaar ning seejärel nutta, kustutada see postitus ja mitte kirjutada mitu nädalat midagi. Nüüd olen ma kalgistunud ja meeldivad emotsioonid on mulle võõrad. Mõistan ma vaid kannatust ja piina ja maailm väljaspool seda on võõras. Aga ma püüan… ma püüan…
Kui vaid ei oleks blogiõelutsemine nii lõbus.
Et mitte uppuda tõpruse ja õeluse sügavatesse lainetesse, pean ma puudutama ka ilusaid teemasid, armastust, hellust ja hoolimist. Seepärast mõtlesin, et arvustan ära selle armastusfilmi, mida vaatasin.
Science is Fiction: “Les amours de la pieuvre” (The Love Life of the Octopus”)
See on järjelugu filmile “La pieuvre”, millest ma juba rääkisin, tuntud ka kui “The Bride of the Octopus” (filmi “Octopus and the White Woman” üritan leida järgmiseks) “Kaheksajalgade armuelu” on küll lühike, kuid ehk aitab seegi mu vihast tursunud ja armastusteemade näljas blogi natukenegi.
“Les amours de la peiuvre” kajastab põhimõtteliselt kaheksajalgu ja nende armuelu. Algab see sarnaselt eelmisele filmile sellega, et taustaks mängib kummaline ja kõhe muusika ja näidatakse, kuidas kaheksajalg mööda randa ringi… noh, ringi roomamine oleks vist parim sõnastus sellele, mis see kaheksajalg maismaal teeb. Taustaks räägitakse midagi “le animal horrifique’st”.
Üks kaheksajalg sööb ära ühe krabi ja varsti jõuab film ka armastuse näitamise juurde. Räägitakse, et kaheksajalgade armastamised erinevad kestuselt ja vormilt ja olenevad isenditest, nende vanusest, suurusest ja muudest eripäradest. Kaheksajalad võivad paarituda tunde ja päevi. Emase viljastamiseks peab isane kasutama ühte kindlat kombitsat. See oli vist paremalt kolmas, ma täpselt ei mäleta. See kombits tuleb pista ühte lohku, mis näib asetsevat umbes emase põse peal. Konkreetset ühte poosi selle tegemiseks ei ole ja kaheksajalgadele on selles osas jäetud vabad käed… või noh, mitte käed, aga saate aru küll… kombitsad, et kasutada oma kujutlusvõimet ja pista see kulend sinna nii, kuidas neile parajasti parem tundub. Loomulikult jätab see palju põnevaid ja huvitavaid võimalusi, sest tegu on meil siiski loomadega, kellel ei ole neli, vaid on kaheksa jäset.
Kaheksajalgade armastust näidatakse meile mitme paari peal. Esimeses paaris on kangemat tüüpi isane, kes krabab kohe emasest kõigi oma kombitsatega kinni ja hakkab teda usinasti paaritama. Seda hakkajat isast kui ta parajasti selle konkreetse üllatunud emase peal hakkaja on, näeb siit pildi pealt:
Teise paari moodustavad see-eest väiksem isane ja suur emane. Kusjuures suurem emane trügib järjekindlalt isase poole, tahtes väga paaritatud saada, isane aga läheb emase lähenemiskatsete peale hirmust hoopis valgeks (kaheksajalad muudavad oma kehavärvi vastavalt emotsioonidele). Nende kahe kaheksajala armumänge näeb selle pildi peal:
Pildilt on näha ka seda, kuidas emane on põlevast kirest märksa erksatoonilisem kui hirmust kaame isane, kellele emane vaikselt kuid kindlalt lähemale hiilib. Viimaks aga viskab isane siiski nõnda eemalt oma pika kombitsa* ümber emase õla temale põske ning viljastab siiski tolle emase ära:
Edasi näidatakse juba, kuidas väikesed kaheksajalad kasvavad ja ega seal suurt midagi enam ei tule kui need väikesed kaheksajald on ära näidatud. See on siiski veerandtunni pikkune film.
Väikesed kaheksajalad näevad välja sellised:
Keda lugejatest hakkasid huvitama võimalused sellest, milline võiks välja näha kaheksajala ja inimnaise kooslus, need võiksid kindlasti teha tutvst mõndade jaapani filmidega. Seda teemat on lahatud nii koomiksite kui ka multi- ja mängufilmide kujul. Leidub ka vanemaid joonistusi, mis viitavad jaapanlaste pikale huvile selle teema vastu ja kujutavad kaheksajala ja inimnaise vahelise armastuse erinevaid vorme.
Minu arust on küll tabatud siin filmis väga ilusasti ja ehedalt kaheksajalgade armumängu eripärasid ja edastatud tähtsaid fakte illustreerimaks nende elukate sekselu, mis tundub ilus, võimalusterohke ja kirev, kuid jäetud on siiski paljut ka vaataja kujutlusvõimele. No igati korralikult tehtud film ja näitlejad tegid oma töö eeskujulikult ja valgustuse mees oli tipp-topp ning võttepaiga toitlustaja eeskujulik töö väärib ka loomulikult ära märkimist, sest kaameramees ja helioperaator tundusid olevat hästi söönud.
8/10
Jean Painlevé / 1967
Kõigile, kes muretsevad endiselt mu laskumise pärast blogimise pimedama poole sügavustesse, annan siin lubaduse, et edaspidi püüan teisi blogisid alavääristada ja mõnitada AINULT siis, kui see tundub mulle tõesti naljakas ja ma lihtsalt EI SAA seda tegemata jätta.
*Ju see emane nõnda agressiivne ongi selle pärast, et tol isasel nii pikad kombitsad on. No vaata seda pikka kulendit. Igal kaheksajalal sellist ei ole. Jämedus on muidugi tähtsam. Oleks veel selline jäme ja lihav kulend.
haha