Stagecoach (1939)
Posted By Xipe on September 12, 2009
Peavad nüüd seal ülikooli Lossi 3 hoones esmaspäeviti toda “Hollywood ja žanrifilm” loengusarja ja ma käisin ka kohe esimesel korral kohal. Võiks ju seda üritust ka laiemalt reklaamida, tolbajobe massiliselt vabakuulajaks kutsuda, aga keegi kurat on seal ikka korralikku majandamispornot teinud, sest loeng, kuhu on registreerinud 70 inimest (ja trobikonnale ilastavatele jorssidele, kes lootsid filmide vaatamise eest ainepunkte saada, registreerimiskohti ei jätkunud ning nad jäid ametlikult loengust osa võtmisest kõrvale – mis kindlasti ei takista neid end mitteametlikult kohale hiivamast) on topitud 50 kohaga ruumi, kusjuures see on loeng, kus näidatakse filme (loe: “tõenäosus, et loengusse puutumatuid tolbajobe voorib veel juurde: päris suur”, sest kes siis filmi vaadata ei tahaks) ja seda oli juba esimesest korrast näha, kuidas saali tulid enne filmi algust tegelased, jäid lolli ja nukra näoga passima ja läksid siis ära. Sellest tulenevalt – ei, ärge tulge seda loengut kuulama! Olukord, kus ma tulen ruumi 10-15 minutit enne loengu algust ja SAAN napilt istekoha, meeldib mulle märksa enam.
Lugu ongi nii, et seda loenguosa on nõnda sobivalt umbes tund aega, juttu Hollywoodist ja filmižanritest, ma kujutan ette, ja siis kella viie paiku lükkavad filmi mängima, sest kaua sa filmidest ikka räägid ilma et sa neid ei näita. Ja kui mehe jutt mulle tõrgeteta kohale jõudis, siis see saab igal esmaspäeval nii olema, et tund aega juttu ja siis üks film. Vesternid, õudukad, gängsterifilmid või kriminullid, muusikalid ja siis … jälle vesternid, miskipärast. No hei, minugipoolest. Olgu siis vesternid, kui talle vesternid meeldivad.
Paberile jõudsin märkida need filmid:
“The Good, The Bad & The Ugly”
“Scarface” (1932)
“Bonny & Clyde”
“The Shining”
“Nosferatu”
Eks neid filme tuleb veel, kuid mees ise ka pole päris otsusele jõudnud, kas näitab muusikalidest “West Side Story’t” või mõnda muud, milliseid vesterne ta sinna kavv apaneb ja kui palju, jne. Noh, jah, kõigil teada-tuntud-ehk-ka-nähtud filmid, aga hei, näidatakse suuremale seltskonnale ja suuremalt ekraanilt – nähtud film või mitte, see ei ole halb asi, mida teha sel ajal kui mõned teised, noh, näiteks ei vaata parajasti filmi.
Kurat, esimene film oli kohe päris hea. Eks ma alguses muidugi skeptiline olin – ameeriklaste tehtud vestern – mida nemad vesternite tegemisest teavad? Aga vaata nalja, tundub, et mõnikord said isegi nemad sellega hakkama. Hea lugu ja põnev vaadata. John Wayne oli ka olemas aga ega ta nii tugevalt esiplaanil ei olnud ja tegelasi oli veel mitu head. Kõik nad on kinni ühes reisitõllas, mis sõidab samal ajal ringi tuuseldava Geronimo ja ta apatšigängi hirmus ühest linnast teise – pätist pankur (noh, alguses sa täiesti kindlalt ei tea, et ta pätt on, aga ta on pankur ja tal on kogu aeg selline pilk), oma sõjaväelasest mehele järele sõitev daam, keda üks džentelmen end turvama pakub ja kambaga kaasa sõidab, väga alkoholilembeline arst, ara olemisega tagasihoidlik viskitootja, žerif ja üks prostituut. Sõidu pealt hüppab peale ka vanglast põgenenud pätt John Wayne.
Džentelmen hakkab daami sebima, John Wayne pea kõigi teiste poolt põlatud prostituuti ja alkohoolikust arst sebib ära vaikse ja tagasihoidliku viskitootja ja esmajärjekorras viskitootja viskipudelikoti, mida siis see tagasihoidlik mees hakkaja arsti käest enam ühegi meelitava sõnaga päästa ei suuda. Džentelmen, alguses kindlasti naisvaatajatele žarmantne, kokkuvõttes, üllatus-üllatus, mingi märkimisväärne tegelane pole ja erilise kasulikkusega silma ei hakka, John Wayne on see-eest selline hakkaja elu näinud tegudemees, kes teeb teistest hoolimata silma ühiskonna poolt hüljatud naisele (milline mees!), kuid parim on ikka just see joodikust hulljulge arst, kes suudab end häda korral kiiresti kokku võtta ja on võimeline vajadusel arstikohuste täitmiseks kainenemisel tugevat tahtejõudu, vankumatut sihikindlust ja märkimisväärset vaimutugevust välja näitama.
Ja eks see on rohkem jah selline tegelaste arendamisele keskenduv vestern, aga kui märulit on, siis eriefektid ja kaskadörivembud indiaanlastega võidurallimisel on igati üle prahi.
Võib-olla pole kokkuvõttes Stagecoach itaallaste või sakslastega samal pulgal, siin ei ole ühtegi meest, kes veaks surnukirstu läbi mudase linna enda järel ega midagi, kuid kohe kindlasti jätab see lootust, et aeg-ajalt võib ameeriklastele ka mõne vesterni väntamist usaldada. Seda filmi nad küll perse ei keeranud.
8,5/10
John Ford / 1939
IMDb…7.8 / Wikipedia / Rotten Tomatoes… 100% (!?)
Treiler (Jah, nad näitavad selle alguses millegipärast lennukeid ja tseppeline, aga see on õige treiler) :
pohmakas?
kurat, kas ta nüüd pohmakafilm on, võta nüüd kinni. Vast ikka päris ei ole. Momendid on kindlasti. Sa vaata aga pohmakaga ja ütle siis mulle.
hehh…ma mötlesin, et kas sinul on pohmakas?
Et sõnad on lausetes olemas, aga tiba pilla-palla
Laim puha! Sõnade pilla-pallastatus on täiesti loomulikus olekus ja abistavaid aineid kasutamata saavutatud.
ok ok , ära näkku kirjuta
:D:D
Mõte väga hea. Järgmine arvustus ilmub erandkorras MNC näkku kirjutatult. Kui midagi tähtsat jääb ütlemata, siis lõpuosa mahutab Mõtsapässi põsele – kohtadele, kus huupi kasvavad karvad, samblik ja seened ette ei jää.
Kas minusugune harimatu mats võib ka siis sinna kohale tulla ja koos õllepunsuga nurka istuda ?
noh, kui sa end soliidseks sätid ja enam-vähem tudengi moodi näo ette teed. Oleks see usuteaduskonna loeng, siis petaksid lihtsalt inimesed ära, seal aga torkaksid ehk silma küll. Proovida ju ikka võib. Pole veel näinud, et ühtegi vabakuulajat kuskilt välja oleks tõstetud.
õllepunsu võiksid küll esimesel korral kuskile loengusse minnes maha jätta. See pole mingi suur saal ka. Seal jääd ikka silma kui seda libistad.
Ehh… Stagecoachis on väga mõnus kõrvaltegelane – too herr, kes peaaegu mitte ühtegi sõna ei ütle, aga kes tegelasi postitõllas päris dünaamiliselt ühendab. Nimi ei tule meelde, aga see on too, kes sai esimese apatšide noole tõllaaknast kerre.