Daybreakers (2009)
Posted By Xipe on February 12, 2010
Kunagi näidati TV3-lt ühte Vampiiritapja Buffy osa, millest see film on nüüd kõik paremad ideed usinalt sisse rookinud. Seal olid ühes inimeste jaoks veidi persses tulevikuvisioonis vampiirid linna üle võtnud, jätnud oma kütiharrastused tagaplaanile ja kohanenud tööstusliku eluga, rõõmsalt omandades postindustriaalse elukorralduse vigureid, seganud nendega karjapidamistarkusi ja liikunud nõnda reipalt masstootmise ja vampiiride juhitud tarbimisühiskonna poole.
Noh, need sarnasused sealt väga palju kaugemale enam ka ei lähe.
Episood keskendus just ühe tehase avamisele, mille tarvis inimesi korjati, hoiti puuris ja lasti siis masinaliinile, kus nende kehast pumbati välja viimnegi piisk verd. Kindlasti oleks inimeste hulga vähenemise korral seatud sisse sobivad inimkasvandused, KOOS ASJAKOHASTE PALJUNEMIS- VÕI KUNSTVILJASTAMISTINGIMUSTEGA – mõte, mis Daybreakersi vampiiridel no kuidagi jäi veidi kahe silma vahele kui nad inimeste hulga vähenemisest paanikasse sattusid ja vereasemiku leidmisele liigselt keskendudes põhilised karjapidamistõed täiesti ära unustasid. Fakk, kas neil ühtegi vampiiriks muudetud põllumeest ei olnud kambas või kedagi Maaülikoolist?
Ei, ma ei taha öelda, et siin filmis vampiirid on puhta imbetsillid. No võib-olla seda, et nad on natukene rumalad ja aeglasema mõtlemisega.
Algus kannatab ju isegi täiesti vaadata, televisioonis küll nähtud, aga mõned mõtted vampiiriühiskonnast on päris toredad siiski ja suurel ekraanil näitamata, kihvakandjatega tänavareklaamid siin-seal pilkupüüdvad ja üldühiskonnakujutus mõnes kohas kõhe.
Aga fakk, lõpus läheb täiesti juraks.
Juba filmi värvid tõukavad eemale. Seda küll kohe algusest peale. Ei, ilusavärvilisi filme ei saanud teha ainult Technicolori ajal, ka tänapäeval on võimalik. Ma Avataris nägin küll, et on võimalik. Ei pea kõike rõvedalt siniseks võõpama. Jah, mõni film suudetakse ilusti ja sobivalt siniseks võõbata. Ei, Daybreakers ei ole üks neist filmidest.
Verd ei ole ka vampiirifilmi kohta praktiliselt üldse. Ei, punane arvutigraafika ei loe. See on punane arvutigraafika, mitte veri. Miks nad üldse on hakanud filmides nii palju arvutiga loodud verd kasutama? Kas punane siirup on tõesti nii kallis, et peab nõrgema ja vähemusutava lahendusega leppima. Sel filmil ju oli eelarve. Või läks see kõik Sam Neilli ja Willem Dafoe kinnimaksmiseks, et neil oleks mingi motivatsioon siin filmis mängida.
Oh jah, filmi põhiline allakäik saab alguse vist siis kui selgub, et peategelane on mingi mökuvampiir, kes põhimõttepärast inimverd ei joo ja joob seaverd. Sellist tegelast saab ka nii teha, et ta ei ole möku. Tead, nagu on karsklased, keda võib aktsepteerida, et nad on karsklased ja siis on mökukarsklased, kes praktiliselt ise kutsuvad end mitte sallima. Võib-olla on võrdlus taimetoitlastega teile parem. Peategelane Daybreakersis ei ole selline mõistlik taimetoitlane, vaid rohkem mõni tropp vegan.
Nende vahel on selline kerge erinevus. Ühed on, kellega saab mõistlikult seltskondlikult aega veeta ja teised ajaks vaid seltskonnast minema.
Vahepeal läheb lõpupoole ka põnevamaks, kuid peamiselt tuleb kannatada, kuidas Sam Neillile ja Willem Dafoele on täiesti fantaasiavaeset dialoogi ette söödetud ning kuulata filmi tegelaste tehtavaid nalju, mis elulises situatsioonis tekitaksid pigem piinlikkust.
Mis ma öelda tahan selle mölaga, on, et, vaadake seda va Vampiiritapja Buffy episoodi sealt sarja ühest esimesest hooajast ehk sellest ajast kui seebikajooned olid veel kerged ja pistelised ja selleasemel, et vaatajale hardcore feminismi sõnumeid näkku loopida, vihjati ainult kergelt rõõmsameelselt girl poweri küsimustele. Episoodi nimi on “The Wish”. Mäletan justkui, et see oli päris hea. Jah, seal on ka seaverd joov vampiir ja jah, tehniliselt on tema ka möku, aga seal teda palju ei näidata ning need vampiirid on vähemalt piisavalt intelligentsed seal et teada, mida sellisega teha kui t aoma näo peaks välja näitama – pista keldrisse ketti ja piinata kui päevatöö olemise liiga mustaks teeb. Olenevalt sellest, kuidas taluvus on nende 90-ndatel igale võimalikku ja mittevõimalikku kohta sisse topitud teinisuhteteemade vastu, siis ehk on veel tänagi natuke vaadatav.
Ma usun, et kinos on paremaid filme ka, mille peale soodukakolmapäevadel oma raha kulutada.
Või noh, ma vähemalt loodan.








Twilighti vastu ikka niil ilihtsalt ei saa..
Mingi vampiühiskond- bääähhh…keda kotib.
Sädelus ja jõllamishaare on märksõnad mis tänapäeval kinno meelitavad ja ühest vampifilmist tõsiseltvõetava mõnurulli teevad.
Lisaks Buffy šüzeelei on see veganiteema Twilightist julmalt maha rotitud, vampiiriteema on võetud B.Stokeri Draculast, meesvampiiri ja lapsvampiiri teema on võetud Intervjuust Vampiiriga ja shottide järgi leidsin sarnasusi From Dusk Til Dawniga, mis on kõigi aegade parim vampifilm.
Seega, Daybreakers on mõttetu Ripoff ja häbematu massivargus.
See on tõsi muidugi, et From Dusk Til Dawni klassi pürgivad vähesed, aga põhiidee oli poistel varastatud ju filmidest ja telesarjadest päris hea ja sellest oleks midagi mõnusat ka teha saanud, kasvõi kämpi naljafilmi. Poisid justkui esialgu mõistsid ka seda, kurb ainult, et nii pärast esimest kolmandikku asi nutuselt kokku vajus.
Sherlock Holmes … Dinosaurs … Iron man!
The Asylum inspireerib siiani tulevasi filmitegijaid kasutama kõike ära lepinguväliselt.
Seda Asylumit mõtled, kus Cushing mängib või?
Ma ei ole seda filmi näinud.
Ah sul oli link ka peidetud eelmisesse kommentaari
minu isiklik lemmik Asylumi treiler.
Snakes on a Train!
http://www.youtube.com/watch?v=gSDo-lgBBvs
Õige, õige, Asylumi stuudio. Pagan, ma olen sest stuudiost ise ka blogipostitusi teinud. Tead, raske kohe oma lemmikut valida. Märkimisväärseid on ju nii palju.